>>> Kokkuvõte reisist meie eesti sõpradele

Käisime kultuuriturismi tudengitena Sorbonne’i ülikooli ja prantsuse assotsiatiooni FTO liikmetena Eestis 28. juuni – 16. juuli 2009. Tegelikult on FTO-l spetsiaalseid sidemeid Saaremaaga, kus elavad mitmed prantsuse kultuuri ja keelt armastavad eesti sõbrad. FTO-s on meie vastutusel kolm erinevat teemat : loodus, traditsioonid ja ajalooline päritolu. Need on põhilised turismi traditsioonilised elemendid. Eesti poole pealt oli inimestele, kes vastutasid meie sealviibimise eest, oluline arendada ja tagada prantsuse-eesti sõprussuhteid, mis ongi olnud selle projekti aluseks.

Kõigepealt külastasime me Tallinna, mis on väga hästi säilinud, imeline linn, ning mis on ilmselgelt kasu saanud turismi arengust. Seal kohtusime muinsuskaitseameti töötaja Monika Letsbergiga.

Saarlased peavad enda jaoks kõige tähtsamateks traditsioone ja rahvuslikku päritolu. Saaremaa loodus on metsik ja hästi kaitstud. Inimeste kohalolek sulab maastikupilti, nad ei ole kusagil keskkonda hävitada üritanud. Looduses võime näha suurt taimede mitmekesisust ning võime öelda, et see on ka väga puhas ja rikkumata tänu inimeste hoolikale suhtumisele. Enamus metsadest on kaitstud rahvusparkides, mille omanikuks on RMK. Nende ülesanne on teenida riigile sissetulekut, hoolitseda metsade kaitsmise ja uuendamise eest. Külastajad võivad käia mööda matkaradu, mis on spetsiaalselt nende jaoks rajatud. Igal rahvuspargil on oma « metsamaja », kuhu on koondatud informatsioon antud pargi eripärade ja spetsiaalsete liikide kirjeldustega. Sealt võib alustada ka oma jalutuskäiku. Vilsandi Rahvuspargis on käsil üks huvitav projekt : Pärimusmatkad, iga päev erineva teemaga, näiteks « loodusretk Soeginina pangal », « paadimatk Vilsandile », « metsast mereni ». Miku metsapark Loona mõisa lähedal on samuti külaliste jaoks avatud. Seal võib õppida erinevaid rahvakombeid, näiteks kuidas vanasti esivanemad puitu kasutasid.

Saaremaalt võib leida väga häid pärle : Kuressaare loss, Kaali meteoriidikraater, Panga pank, vanad mõisad, Maasi varemed. Neid on väga lihtne leida Kuressaare turismikontorist saadud infovoldikutega. Dokumendid on väga harva prantsuse, kuid sageli inglise keeles, mis on rahvusvahelise turismi põhikeeleks. Kultuuri olemus on turistidele hästi avatud erinevates turismivoldikutes.

Viimase tähtsa punktina Saaremaa turismis tooksin välja kohalikud laulu- ja tantsutraditsioonid, näiteks Kuressaare lossipäevad. Üle-eestilise sündmusena pean ära mainima ka Laulu- ja Tantsupeo Tallinnas, mis leiab aset iga nelja aasta tagant. Sellest vötavad osa parimad lauljad ja tantsijad, kes panevad kokku kahe-päevase etenduse. See on midagi väga erilist ja liigutavat, eestlaste jaoks väga suure tähendusega. Aga selle tähtsuse teadvustamiseks ei pea minema Tallinna, juba sellise suursündmuse olemasolu paneb eestlasi uhkust tundma. Mõned paigad nitavad ja tunnevad traditsioonilist eluolu, nagu näiteks Koguva küla Muhus või Mihkli talumuuseum Kihelkonnal. Seal saab näha, mismoodi elasid, töötasid, riietusid ja sõid eestlaste esivanemad. Sellistes paikades leiavad suviti sageli aset laulu- või tantsuüritused võimalusega nautida oma viibimist ja avastada eesti kultuuri.

Prantsuse turistidena ja turismitudengitena olime me väga meeldivalt üllatunud Saaremaa arengust. Turism peab jätkuma ning peab säilima olles loodusega harmoonias. Siin all pean silmas ka saare avastamist jalgsi või rattaga. Selleks aga peaksid Saaremaa turismi arendajad rajama rohkem erinevaid matkaradu üle kogu saare.